I'm back! Ma olen tagasi!


Jah ma tean, et ei kirjutanud päris kaua aga nüüd üritan ikka edasi seda blogi vedada...

Ei saanud kirjutada kuna meil ei olnud wifit ja ma ei saa oma telefoniga interneti jagada kuna mul on kõnekaart.

Vahepeal oleme korda saatnud nii mõndagi nagu ka facebooki pildid räägivad. Ei teagi kust alustada...

Mõni nädal tagasi olin gripis ja mitte vähe. Palavik, köha, nohu ja kurguvalu...ikka täis pakett aga enne seda, kui haigeks jäin käisime Mojos tantsimas ning tuttav baaridaam rääkis, et ta oli gripis. No ma arvan, et sealt ma selle saingi, sest see levis siin nagu kulutuli...kõik ju kallistavad ja musitavad koguaeg. Tava on selline, et kui kohtud kellegi tuttavaga, siis suudeldakse põskedele ja vahel kallistatakse.

Veel on siin palju erinevaid pidustusi, äpardusi ja seiklusi, mis on rikastanud minu elu.

Eret kolis ka vahepeal teise linna, sest oli õige aeg edasi liikuda. Eret elab meil Costa Calmas imearmsas korteris ja on väga õnnelik (üli zen). Costa Calma on vallalise naise jaoks selline paradiis, sest seal on kõikjal surfipoisid ja peagi algab LA CARPA.. http://lacarpaworldcup.com/programacion/

Jah nii ta kipub siin olema, et üks pidustus ei jõua lõppeda, kui uus algab. Kirjutan eraldi blogi suurematest pidustustest ;)


Costa Calma on Morro Jable kõrval linn aga vahemaa on selline pool tundi sõita bussiga ja kaks linna on täiesti erinevad. Eile, kui Costa Calmas jalutasime Eretiga, siis tuult polnud, mis on seal väga ebatavaline, siis teadsime juba, et Morros on väga kuum. Morrosse jõudsin kell 22.00 ja astusin bussist välja, siis oleks keegi nagu kotiga kuuma õhku näkku visanud. Väga hull kuumus öösel ja õhk ka puudub. Hetkel istun ka puhuri ääres ja kondikas ka töötab täiel võimsusel.

Aga mulle meeldib, kui õhtul ei pea pusa selga vedama, vaid jooksed maika ja lühkaritega ringi ning jood jäädteed. (ma hull külmavares)



Aga järgmises blogis kirjutan pidustustest, mis siiani on olnud....

Olge mõnusad!

Päikest!


Blog using your mobile phone - One of the best blogging apps on the market - click here!

Likes

Comments

Hola Hola!

Sorry Sorry! Ma pole jõudnud vahepeal üldse kirjutada ja põhjuseks kiire elutempo. Põnevad käimised ja asjad vahepeal olnud, et kodus käisin pesemas, riideid vahetamas ja magamas. Aga täna natukene rahulikum ja kirjutaks natukene. 27.04.16 maandusin ma paradiisis, mis minu unepuuduse tõttu tundus esmapilgul hirmutav aga nüüd ei kujutaks enam elu mujal ettegi. Kulgemine on ikka nii minu teema, aega on ja kiiret pole. Kulgeme Eretiga siin päevast päeva. Kõik on siin niiiii perfecto!

Nagu eelmine kord kirjutasin, siis laupäeval oli fotograafide pidu ja tutvumis päev. Laupäeva hommikul töötasime kuskil 2h ja siis startisime Puerto del Rosariosse, et vallutada kaubanduskeskus. Mõeldud, tehtud! Shoppasime paar tundi ja kui teised olid ka töö lõpetanud, siis saime kokku fotograafide majas. See maja on awesome läbi mitme korruse ja basseiniga. Seal elavad mega vinged inimesed(fotograafid) ja suur enamus on ungarlased. Kell 16.00 saime Pedroga(ülemus) kokku aga kuna ta on hispaanlane, siis ta jääb alati kõikjale hiljaks. Ootasime ikka päris tükk aega ja siis ta tuli ning teatas, et läheme hobustega matkama mägedesse. Siis kimasime hobusekasvatusse ja saime kõige pealt tuttavaks oma hobusega. Sain lõpuks oma hirmust üle ja sain hakkama selle ratsutamise asjaga ning minu hobune oli musta värvi(väga ilus ja tal oli sama iseloom, mis minul). Haaahahahha üks asi meenus mulle veel, et minu hobune peeretas koguaeg ja see oli nii naljakas, sest minu taga oli 3 fotograafi, kes said gaasikambrit koguaeg. Matk kestis 1h äkki või midagi sellist ja nalja sai palju ning leppisime kokku, et järgmine kord lähme surfama kambaga. Kui hobuse retk läbi sai kostitas perenaine meid õlle ja stritsliga. Perenaine oli nii ilus naine, et kõik olid lummatud ta ilust. Kuna Pedro on hispaaanlane, siis sain alles pildid see nädal ja saan ka need siia juurde lisada. Õhtu lõpuks läksime sööma ja tegime väikse koosoleku, kus arutasime suveplaane, kus, kuidas ja mida. Kui lõpetasime, siis tegime mõned klõpsud täiskuust ja suundusime Caleta de Fustesse ehk fotograafide majja. Käisime muidu poes ka ja kõik olid Photoplaneti riietega ostsime natukene ühtteist enne suurt pidu. (jah jah, viskit ja viina jne.) Pidu võis alata! Alustasime kodust ja siis läksime peole Alohasse! Eriti mõnus on see,et klubi asub neil peaaegu kodu kõrval. Klubi oli selline pisike ja täitsa erinev, kui meie omad siin. Sai tantsida, lollitada...lihtsalt noor ja üleannetu olla! Õhtu oli nii soe ja kui tagasi jõudsime koju, siis tegime kõik veel mõned dringid ja lobisesime. Mõned rääkisid oma elulugu ja miks nad siia kokku põgenenud. Kõik on sellised rändurid olnud ja nii palju maailma näinud, et wow. Igatsen neid juba ning loodan, et kohtume peagi, sest nad asuvad meist 80km kaugusel ja kõik töötavad koguaeg, siis pole see kokku saamine nii kerge. Lisan, siis mõned pildid ka sellest päevast...

Likes

Comments

Terekest!!

Minu elu paradiisis veereb kiirelt ja mulle nii meeldib siin!

Kuna mulle on esitatud küsimus, siis kirjeldan oma tööd ka natukene. Ma töötan hotellis Jandía Princess ja olen seal fotograaf. Ma pildistan inimesi, kes peesitavad hotelli basseinide ääres ja pildistan ka rannas liikuvaid inimesi. Kõik inimesed keda pildistan on hotelli külastajad üldiselt aga vahel on ka peod, kus pean töötajaid pildistama. Suur naeratus näol palun inimestel poseerida ja seejärel räägin neile fotosesiooni võimalustest. Fotosessioone teeme alates igal õhtul kuuest kuni poole kaheksani ja inimesed peavad selleks aja broneerima meie juures. Igal õhtul on keskelt läbi 3-4 fotosessiooni ja need on lahedad. Viime neid läbi hotelli aias ja rannas aga oleneb ilmast, sest kui väga tuuline, siis ei saa rannas seda teha. Selline mu töö, siis ongi aga mulle meeldib fotograafia ja ma arenen igapäev.

Aga siis natukene minu ja Ereti argipäevast siin. Eelmine neljapäev, kui tööle läksin, siis Zoly rääkis, et sai tööotsa reede õhtuks Mojo klubisse, kus ta pidi pilte tegema ja kutsus meid ka kaasa. Siesta ajal kimasime Eretiga minu poole ja tegime värvi värkendust. Pidu oli maru äge, baari omanik on väga kihvt tegelane ja Ereti tuttav juba mõnda aega siin. Käisime kõik koos väljas Eret, Cris, Monika, Zoly ja Mina kaa. Tantsisime, proovisime huvitavaid jooke, piibutasime ja üleüldse nautisime elu. Järgmine hommik pidin õnneks alles 14.00 tööl olema seega oli aega natuke magada, sest ma hull unekott ja vajan oma uneaega. Cris läks vahepeal itaaliasse puhkusele ja olen nüüd kaks viimast õhtut Ereti juures tsillinud. (Kolmapäev ja neljapäev olid vabad) Üks õhtu vaatasime filmi ja jõime sangriat...muidugi ei puudunud meie laualt oliivid ning juust. Film oli jama veits ülepaisutatud aga oli hea kahekesi aega veeta. Eile viis Eret mind välja sõidule Costa Calmasse ja saime seal Annaga kokku ning kõndisime mu jalad rakku. Tore oli Annat näha ja üldse midagi muud teha aga Costas ma elada ei tahaks seal liiga vaikne elu. Külastasime poode ka seal ja parfüümid on siin nii odavad, et tekkis küsimus, miks ma üldse Eestist kaasa võtsin. Siis külastasime Ereti lemmikut kohvikud, kus sõin 2 sekundiga sööriku ära, sest see oli nii hea, et pidin teise lisaks võtma. Peale rännakut tõi Eret mind koju ja läks tööle. Rohkem nagu ei oskagi kohe midagi lisada rohkem. Lisan, siis mõned peo pildid ja mõned töö pildid ning lähen magama ära, sest homme lähen panka lõpuks.(avan konto)

Nädalavahetus tuleb hull, sest meil tuleb laupäeval fotograafide kohtumine teises linna, mis algab õhtusöögiga ja lõpeb peoga...


Päikest Teile!! Musid Kallid!

Likes

Comments

Terekest!

Täna täitus mul kaks nädalat siin imelisel saarel ja kodu poole ei taha kohe üldse enam vaadata. Nii palju seiklusi ja uusi inimesi ning rahvusi. Elu Fuerteventural on nagu ameerikamäed Eestiga võrreldes ja elutempo on nii rahulik. Sobib!

Midagi on siin ikka uudist ka. Minu toakaaslane Anna jättis meid maha ja läks uutele jahimaadele ja ma sain endale uue toreda toakaaslase. Ta saabus meie juurde laupäeval. Tema nimi on Monika ja ta on pärit Ungarist nagu Zoltangi ning nüüd mul on kaks ungarlast kodus. Monika on siin 1 nädal vähem olnud ja ta on minust vanem aga lühem. Korralikult lühem! Nii me siin elame kolm musketäri Photoplanetist...hahahahha :D

Mis, siis muidu ka teeme siin?

Töötame ja naudime elu! Tööpäev homme näeb selline välja:

Hommikul 10.00 tööle, siis hommikusöögile. Töötan kella 13.00ni, siis lõunasöögile ja randa. Uuesti tööl pean olema 18.00, sest siis õhtusöögi aeg. Tööpäev kestab 21.30ni ja siis koju.

Eile oli mul vaba päev!! Nii mõnna oli lihtsalt puhata, no ma ei passinud kodus muidugi. Hommikul pesin pesu ja toimetasin kodus aga siis seadsin sammud randa ja veetsin seal pool päeva ning siis käisin rannabaaris söömas. Eret käis ka siestal minuga rannas lobisemas ja siis jättis mu sinna üksi kõrvetama ning läks tööle. Peale randa tulin koju värvisin küüsi jne.(naiste värk) aga vahepeal, siis otsustasime Eretiga, et lähme õhtul õlunaati jooma ja õhtut nautima. Mõeldud tehtud!

Täna olin jälle tööl ja nii tore oli kõiki jälle näha, sest mulle ei meeldi ju üldse üksi olla. Meie fotopoest üle koridori asub sarnane pood Eesti Universaal Universumile. Seal töötab väga vinge naine Donatella, kes räägib hispaania- ja inglise keelt läbisegi. Kui mina tema vanuseks saan, siis tahan, et mina oleks nii maailma avastanud nagu tema. Ma olin enne kuulnud, et ta teeb kõigile kingitusi ja täna oli järg minu käes. Ta kinkis mulle nii hea lõhnaga seebi, mida ma osta tegelikult tahtsin aga wohooo ta kinkis selle mulle. Aitäh talle aloe käsitöö seebi eest!

Järgmine nädal töötame veel Eretiga ühes kohas, siis ta läeb jälle teistesse kohtadesse. Ta mul rändav müükar ja töötab mitmes kohas.

Rohkem polegi vist uudist aga Teile sinna palju PÄIKEST!! Musid Kallid


Likes

Comments

Heips!!

Ma ei ole päris kaua kirjutanud. Tean Tean! Kirjutaksin esmalt, siis reedest 6.05.16 . Mul oli vaba päeeev!! Hommikul sõitsin bussiga Puerto del Rosariosse, et ülemusega paberis korda ajada. Ärkasin väga vara ehk siis 6.00, jah ma ei mäletagi, millal nii vara tõusin. Aga tahtsime Ereti ja Cristianiga seiklema minna seega pidin päeva varakult alustama. Puerto del Rosariosse sõidab bussiga 2h ja tagasi ka 2h seega kulutasin puhtalt 4h bussi sõidule. Räägiks ka lõbusa vahejuhtumine bussis. Ma jäin magama teel Puertosse ja bussijuht õnneks mäletas, kus ma tahtsin maha minna ning äratas mind ülesse. :D Kui ta oleks pohhuist olnud, siis ma oleksin kuskil mujal ärganud..

Kui Puertos sain käidud, siis tulid Eret ja Cris ning korjasid mu kodust peale. Käisime mega ilusat vaadet nautimas ja söömas ühes talus, mis oli selline vana ja pisike aga burks oli hüüüüüber maitsev. Miks burks sõime? Sest paljalt kalasupp kahele maksis 35€ ja ei tahtnud küll eriti degusteerida seal. Söögikohas olid ka eeslid ja muud karvased ning sulelised. Uudistasime ka neid ja Eret tegi eeslitest klõpsu ka ikka. Tee meie rännakul oli kurviline ja kuristiku äärel ning siis ma mõtlesin, et ma ei karda enam kunagi vist ühtegi "euro kraavi". Kruusa tee ja ilma piireteta. Kimasime terve ülejäänud päeva ringi ning õhtul näitasid, siis Eret, Zoltan ja Anna mulle ööelu. Klubides on nii hea muusika siin ja rahvas ning kõik on vägev.

"Siia tulla oli mu elu parim otsus!!"

Likes

Comments

Polnudki midagi hullu kimada siin bussiga. Siiani olenläinud igal hommikul ise bussiga tööle aga räägiks parem minu esimesestbussisõidust...hahhaha mul juhtub alati midagi. Niih olin bussis ja sõitsintööle mulle seletati, kus kohas pean vajutama stop nuppu ja siis bussijuhtteab, et järgmises peatuses tahad maha hüpata. Okei kuulan mina, siis muusikatja värki...päike paistab tuju hea jne. Haaaaa järsku avastan, et ma juba oma töökoha lähedal ja ma ei vajutanud„stop“ nuppu, siis viimasel hetkel kargasin püsti, et vajutada. Stop nupp olikatki või lõhkusin ma selle ära aga kogukupatud vajus sisse ja kõrval istuvvennike hakkas kõva häälega naerma. Ausalt ma oleks ka tahtnud enda nägu nähanagu üli üliiiiii ehmatanud ja selline nägu, et „appi, mis nüüd saab“. Palusinnoormehel koomale tõmmata ja läksin bussi ukse juurde, et äkki juht näeb mindja siis peatub. Tuli minu peatud ja ta jäigi seisma....huuuuuh joppas täiegaenam ma selline udupea ei taha olla.

Nii kahju, et ma ei oska siia veel videosid ja heliklippesalvestada, siis saaksin siia lisada ka natuke huumorit, kuidas hispaanlasedjalkat vaatavad all korrusel ja kuidas naabrid köögis laulavad jne.

Üks õhtu passisin kodus ja mõtlesin, et kuna soojem õhtulähen rõdule tsillima, kell oli umbes kaks öösel. Kuna ma läksin tööle alleskella 14.00, siis sain sellist luksust lubada. Niih kuulasin rõdul muusikat janiisama rääkisin erinevate inimestega facebookis ning siis järsku tunnen,kuidas keegi jälgib mind. Hüppasin täiega, kui sain aru, et päriselt jälgibkikeegi. Hahahahha naabrimees oli tulnud rõdule kell kaks öösel lilli kastma jahõikas mulle „Olaa“ ja küsis, kuidas mul läheb!??. (Mida värki!!??kell kaksöösel on tõesti vaja lilli kasta ja mind nii ehmatada!!??) Ma selline üli ehmunud, et sealt ei tulnudalguses kohe midagi...ei sõna „hästi“ ega midagi.

Eile käisime Ereti ja Cristianiga pubis, kus võtsime mõnedõlled. Väga mõnus oli jällegi, sai naerda ja niisama lobisetud. Aitäh Eret, etmind kodust välja ajad aeg ajalt. Hiljem saatis Eret mind bussijaamani, misasub minu elukoha lähedal. Otsustasime, et teeme bussijaama tsilli ja joomeseal veel õlle. (Seal oli jälle mu lemmikud prussakad, tegin pilti ka)

Tegin mõned klõpsud siin ja seal ning lisan need ka siia,sest mida rohkem pilte seda põnevam. ;)

Likes

Comments

Terekest!

Mul läheb väga hästi saarel ja igapäev õpin üha rohkem. Kuna järjest rohkem küsitakse, kus ma täpselt asun, siis lisasin pildi oma asukohaga.

Kõik päevad on olnud üli põnevad ja igapäev olen järjest parem nii müügis, kui pildistamises. Igapäev müüakse juba ka minu tehtud pilte.

Täna läksin tööle jälle kell 14.00, hakkan juba ära harjuma selle hea eluga. (magan kaua, lebotan ja alles, siis lähen tööle) Kui jõudsin tööle, siis oli selline tüüpiline ring, algul sööma ja siis tööle ja siis jälle sööma jne. Aga vahepeal tegin mõned ringid ning avastasime, et päikesest hoolimata tulevad kehvad pildiringid. Otsustasime Zolyga minna randa ja proovida seal õnne. Aga.....enne seda oli meil vaja korraks netti minna ja saime seda täna ainult rannabaaris. Kui olime seal, siis otsustasime, et võtame sidruni õlled ka, kui juba siin oleme. Seal oli tõeliselt mõnus, kas saab olla midagi mõnusamat, kui ookean, päike ja külm õlle? Ei saa :D :D Rääkisime töö juttu ja natuke arutasime muid asju. Siis tutvustas Zoly mind teistele ungarlastele. Tore vaadata, kui heameel on samast kohast pärit inimestel teineteist näha. Nädalalõpus vist vabad päevad ka, siis lähme Eretiga rändama ja saan natuke rohkem aimu, mis ümberringi toimub. Muidugi saan, siis natuke põnevamat värki ka kirjutada ja veel põnevamaid pilte ka postitada. Kuna igatsen Eretit juba päris palju, siis peaks ta lähipäevil rajalt maha võtma, et koos aega veeta. (pole paar päeva näinud) Eret asub minust umbes sama kaugel, kui näiteks Rakveres kõndida minu kodust, Ereti koduni...vot nii on lood siin pool "sood". 

Homme lähen iseseisvalt esimest korda bussiga tööle, hoidke pöialt, et õigesse kohta jõuaksin! ;)

Aga seniks Teile palju päikest!!


Likes

Comments

Peaks, siis vahepeal muljeid jagama...

Elan koos Zoltani ja Annaga, kellega ka ühtlasi töötan koos. Anna on Andorrast ja Zoltan on pärit Ungarist. Nad on mõlemad üli rahulikud nagu minagi ja toimetavad oma asju koguaeg. Ajavahe Eestiga on 2 tundi, see mõjub ikka veel mulle selliselt ,et kui pean kaua üleval olema, siis väsin käbe ära.

Üleeile oli minu esimene tööpäev, mis möödus kiiresti nagu linnulennul. Ilm oli selline nii ja naa,vahepeal pilves ka ikka aga soe oli ikka. Tööpäev algas kell 10.00, siis sõime muidugi. Siis käisime tegime pilte ja ta õpetas, kus/kuidas/mida/kellega, siisjälle sõime ja siis kell 15.00 siinse aja järgi oli meil paus ehk siesta. Uuesti läksime tööle kell 18.00 ja siis jälle sõime ning tööpäev kestis 21.30ni. Siinsed inimesed on toredad,sõbralikud ja rõõmsad ning väga abivalmis. Töö on väga põnev ja tahan kiirestikõik selgeks saada, et siis juba ise toimetada. Õhtul kõndisime ringi ja Eret näitas ümbrustaga olen kindel, et kui üksi peaks minema kuhugi, siis kaon ära.


Eile oli siis teine tööpäev ja ilm oli pildistamiseks super, päike paistis jatuult polnud. Ärkasin suhteliselt vara kuigi pidin tööle minema alles kell 14.00.Toimetasin kodus natuke nagu Eestiski ja läksin poodi otsima, et osta vett ja muud eluks vajalikku. Siin on kõik kreemid ja keha hooldus aaloega, mis on minu jaoks nii veider. Kohalikud räägivad siin, et aaloe on siit saarelt pärit. Isegimeie rõdul kasvab siin paar suurt aaloed. Hispaanlased on tõeliselt mõnusad inimesed, sellised lõbusad ja sõbralikud. Tööpäev läks jällegi kiiresti ja mind saadeti juba iseseivalt pildi ringile, mis oli äge kuna sain katsetada kõike. Õhtul, kui tööpäeva lõpetasime, siis selgus, et eilse müügi hulgas oli ka minu pilt. Minu esimene pilt!! :) :) Väga lahe tunne oli kuna ma pole ju nii ammu fotogaafiaga tegelenud ja veits ikka roostes ka. Kuna hommikusel poe retkel sai soetatud ka üks Sangria ja suur kott jääd, siis õhtul sai seda mekkida ja telekat kõik koos vaadata.

Täna, siis jälle kell 14.00 tööle aga täna natuketeistmoodi, sest täna lähen esimest korda koos Annaga ja bussiga. Anna õpetab mind siin bussiga liiklema kuna varsti sipukatest väljas, siis hakkan ise toimetama siin. Eks, siis paistab, kuidas see käib ja kui raske või kerge see on kuna mõned siin räägivad, et sa pead bussis karjuma stop hispaania keeles muidu bussijuht sõidab tuima edasi ja viib mind kurat teab kuhu.


Päikest Teile sinna ja rõõmast meelt!!


Likes

Comments

Kõik algas nii...

Eret kolis Fuerteventura saarele ja hakkas mind ahvatlema! Seal on ju koguaeg suvi!! Päike! Soe! Fun!

11.aprill 2016 see "saatuslik päev" Minu sünnipäev, kui otsustasin asjad kokku pakkida ja minna! Ütlesin oma uuele tööandjale "Jah" ja ostsin lennupiletid ning kõik muu vaja mineva. Eret sebis tööd mulle fotograafina.

26.aprill 2016 hakkas seiklus pihta Tallinna Lennujaamast! Öö Düsseldorfi lennujaamas oli piinarikas kuna see on koguaeg avatud lennujaam, siis ma ei saanud eriti magama jääda. Kartsin, et ma magan hambad laiali ja keegi paneb kõik mu staffi piistu aga selle eest oli mul läpakas juba head paremat täis tõmmatud. Lucifer, VD, Castle jt, et igav ei hakanud. Jõin siidrit ja lebotasin "mugavatel" pinkidel. Aga see oli oma ette kogemus, enam ei taha! :D :D

Lend läks vara hommikul ja olin ramp väsinud kuna olin ju harjunud normaalse rutiiniga. Vara magama ja ärkama, aga terve öö olla üleval üksi oli päris piinarikas. Lennukis ma ka magada ei saanud kuna seal olid ümberringi lapsed, kes nuttis, kes niisama kisas. Kui jõudsin Fuerteventurasse, siis ma olin väga väsinud ja enne, kui väikse uinaku sain teha selleks ajaks olin üleval olnud rohkem, kui 35h, mis tegi minust korraliku zombie.

Kui olin paar tundi magada saanud, siis õhtul külastas Eret meid siin ja sai lobiseda jne. Sõime pitsat, mis Criss oli valmis teinud, see oli mega hea.(ps! Chris on itaalane) Tiksusime natuke ja läksime magama sest järgmine päev oli vaja tööle minna...

Likes

Comments